LibreOffice õpikud

Tegemist on õpikutega, mis loodud ECDL’i nõuetele vastavalt ja ilma ühegi pildita. Õpikutes on täpsed juhised, millisest menüüvalikust konkreetsed tegevused tulevad:

Õpikud on loodud Creative Commons BY-SA litsentsi alusel.

Lisainfo Creative Commons litsentside kohta:

Jaga:

Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvara läbi liberaalse vaatenurga

Tihtipeale tuleb tõdeda, et paljud inimesed ei mõista Vaba ja Avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekti tööks vajalikke tingimusi ja aluseid. Selles pole kahjuks midagi uut ning teinekord ei mõista neid keerulisi aluseid ka projektis kaasa löövad inimesed. Tegelikkuses on Vaba Tarkvara huvitavate vaadete ja ideede kogum, mille alused sarnanevad Põhja-Ameerika liberaalse liikumisega. Läbi sellise vaatenurga muutub Vaba Tarkvara mõiste märksa arusaadavamaks.

Loe edasi

Ülevaade: Mis on LibreOffice’i filtrid?

LibreOffice’i on tänu oma kontoritarkvara failide avamise võimekusele teinekord nimetatud ka Šveitsi armeenoaks. Ehkki tegemist on teataval määral liialdusega, teeb see LibreOffice’i arendajatele siiski au, püüdes LibreOffice’i jaoks võimalikult erinevaid dokumenditüüpe arusaadavaks teha. Järgnevas artiklis annamegi arendajatele ülevaate, kuidas kasutada LibreOffice’i impordifiltrite keskkonda, võimaldamaks ka ise sobivate filtrite loomist failitüüpidele, mida LibreOffice hetkeseisuga ametlikult ei toeta.

Kuidas arvutisse mitu erinevat LibreOffice’i versiooni paigaldada?

LibreOffice’i kontoritarkvara on pidevas uuenemises – vastavalt arendusplaanile väljastatakse iga kuue kuu tagant (veebruaris ja augustis) värske LibreOffice’i peaversioon (LibreOffice x.0) ning praktiliselt iga kuu alguses väljastatakse vigade parandusega alamversioonid, nagu näiteks LibreOffice 4.0.1. Versioone on mitu, sest nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei ole ka LibreOffice kunagi päris valmis, vaid vajab nö “sissetöötamist”.

Loe edasi

Kuidas LibreOffice dokumentides stiile ja automaatvormistust kasutada?

Paljud meist on tuttavad LibreOffice’i  paragrahvi ja kirjastiilidega, seevastu leheküljestiilid on märksa vähem kasutatud. Kuigi leheküljestiilide või laadide seadistamine ja enda käe järgi sättimine võib mõnevõrra aega võtta, siis kord valmis saanud leheküljestiilide kasutamine uute dokumentide loomiseks aitab sul oluliselt aega võita.

Loe edasi

Kuus head põhjust LibreOffice 4.0 kasutamiseks

LibreOffice’i nimi on tarkvaramaailmas liikunud ringi alates 2010. aasta septembrist, kui LibreOffice’i tarkvara esimest korda avaldati. Tänaseks, vaid loetud aastate jooksul, on see kontoritarkvara jõudnud juba neljanda versiooninumbrini ning tõeks on saanud vaba tarkvara toetava kogukonna mitmed eesmärgid.

Loe edasi

Kuidas Calc’i dokumente kujundada ja automaatselt vormindada?

LibreOffice Writer

Tabelarvutusdokumenti on kergem, kenam ja kasulikum lugeda, kui seda on nägusalt kujundatud või antud sellele ühtlustav väljanägemine. Sellist kujundamist saab Calc’is teha ka automaatselt ning loodud kujundusmallid võid enda jaoks järgmiste kordade tarbeks ette salvestada.

Loe edasi

Võrdleme: LibreOffice ja Microsoft Office 2010

Täna alustame LibreOffice’i Eesti lehel võrdlustesarja artiklite avaldamisega. Eelkõige võrdleme LibreOffice’i kontoritarkvara teiste populaarsemate tarkvaradega, nii tasuliste kui ka tasuta. Esimesteks võrdlusalusteks on LibreOffice ja Micrsosoft Office 2010. Millised on nende kahe kontoritarkvara eelised ja puudused, kuidas nad omavahel suhestuvad ning kuivõird langevad kokku nende pakettide funktsioonid? Sellest kõigest kohe lähemalt.

Loe edasi

Dokumendi Sihtasutus andis välja juhendi LibreOffice’ile üleminekuks

27. märtsil 2013. aastal Berliinis andis Dokumendi Sihtasutus organisatsioonidele välja LibreOffice’ile ülemineku juhendi. Avaldatud Dokumendi Vabaduse Päeval (Document Freedom Day), sisaldab juhend selgitusi, kuidas erinevad riigihaldusüksused ja organisatsioonid saavad Vaba Tarkvara kasutades vähendada IT-kulutusi ja väljuda patenteeritud tarkvara nõiaringist.

Juhend on kõigile kättesaadav siit (inglise keeles): LibreOffice Migration White Paper (ja mõistagi on tegemist HybridPDF’iga, mida on võimalik LibreOffice’is muuta).
Antud juhend soovitab, et üleminek vabale tarkvarale – eriti LibreOffice’i kontoritarkvarale – peab olema hoolikalt ette valmistatud muudatuste protsess. Lisaks tehnilistele aspektidele, millega on tegelikult kõige lihtsam hakkama saada, puudutab juhend ka pika-ajalise töökogemuse muudatustest tulenevate barjääride ületamist.
LibreOffice vabastab kasutajad patenteeritud dokumendiformaatidest, kasutades dokumentide muutmiseks ODF (Open Document Format – Avatud Dokumendi Formaat) vormingut. Tegemist on väga levinud standardse dokumendiformaadiga, mida tunnustavad väga paljud organisatsioonid ja mida on võimalik kasutada erinevates tarkvarades (sealhulgas ka Microsoft Office’is)
Lisaks pakub LibreOffice suurimat hulka patenteeritud dokumendiformaatide impordifiltreid (sisaldades Microsoft Office’i, Publisher’i, Visio, Works’i, Corel Draw, Lotus 1-2-3, WordPro, Quattro Pro ja WordPerfect’i toetust) ja seega kaitseb üleminek ODF’ile  kasutaja investeeringuid vabalt pärandatavatele rakendustele.
Viimasena, kuid sugugi mitte vähemolulisena, kasutab LibreOffice vaikimisi ainult vabasid ja tasuta kirjastiile, mis on allalaadimisena kättesaadavad kõigile operatsioonisüsteemidele. Dokumendid jäävad seega alati originaalformaati, suurendades läbi selle koostöövõimet GNU/Linux’i, MacOS’i ja Windows’i operatsioonisüsteemide vahel.
LibreOffice 4.0.1 on koheselt tasuta allalaetav siit: www.libreoffice.ee/laadi-allaEesti keele pakett ja Filosofti tasuta speller, tesaurus ja poolitaja on kättesaadavad samalt aadressilt.

LibreOffice’ile annavad veelgi enam võimalusi erinevad laiendused, mis on kättesaadavad siit:http://extensions.libreoffice.org/extension-center.

LibreOffice’i kasutajad, vaba tarkvara toetajad ja kogukonna liikmed saavad Dokumendi Fondi toetada annetustega. On olemas spetsiaalne veebilehekülg, kus on erinevad annetuskanalid, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid – http://donate.libreoffice.org.