Hübriiddokument

Selleks, et PDF-dokument oleks hõlpsasti muudetav, on võimalus luua hübriiddokument:

Fail->Ekspordi PDF-ina…
ekspordi_PDF-ina

Üldine->Hübriid-PDF (põimitud ODF-failiga)

hybriiddokument

Selle tulemusena tekib fail laiendiga .pdf ning avaneb kõikide PDF’i programmidega. Kui aga on vaja muuta siis saab seda .pdf faili avada LibreOffice’iga (Fail->Ava või CTRL+O ja siis näidata PDF-fail ette) ja siis avataksegi ODF-komponent PDF’i seest ning saab taas kõike muuta nagu see oleks OpenDocument’i vormingus. Salvestamisel salvestatakse esmalt ODF-fail ja seejärel saab alati ka hiljem PDF’i eksportida ning taas määrata, et loodaks hübriiddokument. See annab omakorda võimaluse säilitada, levitada vaid .pdf faili, mis on loomulikult ODF’i võrra suurem – säilitamise puhul võib lisada ka PDF/A arhiveerimise valiku. Hübriiddokumendi kasutamine tagab selle, et ka LibreOffice’i puudumisel on võimalik dokument kiirelt avada ja vajadusel LibreOffice paigaldada ning muuta. Ka MS Office 2013 SP2 ja uuem suudab ODF’i avada, MS Office 2016 toetab ODF’i juba paremini ka salvestamisel. Siiski siinkohal hoiatus – mitte rajada failivahetust impordile-ekspordile ehk siis kasutada ikka seda failivormingut, mis naturaalselt kasutatava kontoritarkvara poolt toetatud on. Lisainfot siit esitlusest.

Jaga:

PDF import

pdfiumAlates 5.4 versioonist kasutab LibreOffice Chromiumist tuntud PDF’i visualiseerimisteeki pdfium, mis omakorda Foxit’i vastava teegi baasil loodud (lisalugemist). Kvaliteet on oluliselt parem kui varasemal libreoffice-pdfimport komponendil. Lisainfot Miklos Vajna ajaveebist (PDF-koopia artiklist). Seega võib 5.4 ja uuemal LibreOffice’il jätta tarkvarapaketi libreoffice-pdfimport paigaldamata ja saab endiselt edukalt ka PDF-dokumente importida LibreOffice Draw keskkonda, et neid seal ka muuta. Muutmine ei ole küll nii mugav kui see oleks LibreOffice’iga loodud hübriiddokumendi puhul ent siiski saab kõike muuta ja omakorda salvestada redigeeritava LibreOffice Draw dokumendina (.odg) ja seda omakorda PDF’i eksportida ja siis juba võimalik seda teha ka hübriiddokumendina.

LibreOffice õpikud

Tegemist on õpikutega, mis loodud ECDL’i nõuetele vastavalt ja ilma ühegi pildita. Õpikutes on täpsed juhised, millisest menüüvalikust konkreetsed tegevused tulevad:

Õpikud on loodud Creative Commons BY-SA litsentsi alusel.

Lisainfo Creative Commons litsentside kohta:

Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvara läbi liberaalse vaatenurga

Tihtipeale tuleb tõdeda, et paljud inimesed ei mõista Vaba ja Avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekti tööks vajalikke tingimusi ja aluseid. Selles pole kahjuks midagi uut ning teinekord ei mõista neid keerulisi aluseid ka projektis kaasa löövad inimesed. Tegelikkuses on Vaba Tarkvara huvitavate vaadete ja ideede kogum, mille alused sarnanevad Põhja-Ameerika liberaalse liikumisega. Läbi sellise vaatenurga muutub Vaba Tarkvara mõiste märksa arusaadavamaks.

Loe edasi

Ülevaade: Mis on LibreOffice’i filtrid?

LibreOffice’i on tänu oma kontoritarkvara failide avamise võimekusele teinekord nimetatud ka Šveitsi armeenoaks. Ehkki tegemist on teataval määral liialdusega, teeb see LibreOffice’i arendajatele siiski au, püüdes LibreOffice’i jaoks võimalikult erinevaid dokumenditüüpe arusaadavaks teha. Järgnevas artiklis annamegi arendajatele ülevaate, kuidas kasutada LibreOffice’i impordifiltrite keskkonda, võimaldamaks ka ise sobivate filtrite loomist failitüüpidele, mida LibreOffice hetkeseisuga ametlikult ei toeta.

Kuidas arvutisse mitu erinevat LibreOffice’i versiooni paigaldada?

LibreOffice’i kontoritarkvara on pidevas uuenemises – vastavalt arendusplaanile väljastatakse iga kuue kuu tagant (veebruaris ja augustis) värske LibreOffice’i peaversioon (LibreOffice x.0) ning praktiliselt iga kuu alguses väljastatakse vigade parandusega alamversioonid, nagu näiteks LibreOffice 4.0.1. Versioone on mitu, sest nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei ole ka LibreOffice kunagi päris valmis, vaid vajab nö “sissetöötamist”.

Loe edasi

Kuidas LibreOffice dokumentides stiile ja automaatvormistust kasutada?

Paljud meist on tuttavad LibreOffice’i  paragrahvi ja kirjastiilidega, seevastu leheküljestiilid on märksa vähem kasutatud. Kuigi leheküljestiilide või laadide seadistamine ja enda käe järgi sättimine võib mõnevõrra aega võtta, siis kord valmis saanud leheküljestiilide kasutamine uute dokumentide loomiseks aitab sul oluliselt aega võita.

Loe edasi

Kuus head põhjust LibreOffice 4.0 kasutamiseks

LibreOffice’i nimi on tarkvaramaailmas liikunud ringi alates 2010. aasta septembrist, kui LibreOffice’i tarkvara esimest korda avaldati. Tänaseks, vaid loetud aastate jooksul, on see kontoritarkvara jõudnud juba neljanda versiooninumbrini ning tõeks on saanud vaba tarkvara toetava kogukonna mitmed eesmärgid.

Loe edasi

Kuidas Calc’i dokumente kujundada ja automaatselt vormindada?

LibreOffice Writer

Tabelarvutusdokumenti on kergem, kenam ja kasulikum lugeda, kui seda on nägusalt kujundatud või antud sellele ühtlustav väljanägemine. Sellist kujundamist saab Calc’is teha ka automaatselt ning loodud kujundusmallid võid enda jaoks järgmiste kordade tarbeks ette salvestada.

Loe edasi