Võrdleme: LibreOffice 4 ja Microsoft Office

Täna toome teieni artikli, milles võrdleme omavahel LibreOffice’i 4 versiooni kontoritarkvara Microsoft Office’i kontoritarkvaraga. Võrreldes Microsoft Office’iga pakub LibreOffice 4 märksa suuremaid seadistamise, laiendamise ja platvormiüleseid kasutusvõimalusi. Lisaks erinevate Windows’i versioonidele toetab LibreOffice’i ka Linux’i ja OS X’i kasutajaid. Samuti on LibreOffice’i tarkvarapakett tasuta saadaval, mis paljudele meie seast pole sugugi mitte vähetähtis.


LibreOffice Writer

Antud artikkel on kirjutatud Writer’is ning just kirjatöö mõttes on kogu tegevus ääretult mugav ja lihtne. Kui rääkida ainult kirjatööde trükkimisest, pakub Writer selleks mugavat ja “müravaba” keskkonda, kus ükski kontoritarkvara osa ei nõua tähelepanu sinu põhitöölt ehk kirjatööst. Lisaks on Writer’ile saadaval ka tasuta õigekeelsuskontrolli, mis võrreldes Microsoft Office’i poolt pakutavaga on mugavam kasutada.

Writer’i põhiolemus on Word’ile üsna sarnane, suurim erinevus tuleb välja just kasutajakeskkonna erinevustes – tänase LibreOffice’i kasutajakeskkonna põhimõtted olid kasutusel ka Microsoft Office’is (kuni 2007. aasta versioonini).

image_thumb[2]

Peale ühise joone kasutajakeskkonna sarnasustes (varasemate Microsoft Office’i versioonidega) toetab LibreOffice’i väga edukalt ka kõiki Micrsoft’i dokumendiformaate – alates Office 95 dokumentidest kuni tänaste versioonide dokumendiformaatideni (.docx) välja.

Professionaalsed kirjutajad oskavad hästi lugu pidada Word’i muudatuste jälgimise tööriistast, mis aitab väga kergesti jälgida tekstidokumenti sisse viidud muudatusi, näha muudatuste tegijaid ja lisada või kustutada kommentaare. Pikka aega oli tegemist vaid Microsoft’ile omase võimalusega, kuid nüüd on analoogne muudatustejälgija ja kommenteerimise võimalus lisatud ka LibreOffice Writer’isse.

Blogipidajatele ja veebihalduritele tähelepanuks: Writer toetab ka HTML’i vormingut ning kui sul on võimalik kasutada CMIS-standardil põhinevat veebi sisuhaldus-süsteemi, saad Writerit ka oma sissekannete ja artiklite haldamiseks kasutada.

LibreOffice Calc

Calc’i näol on tegemist tabelarvutustarkvaraga, mille Microsoft’i ekvivalendiks on Excel. Calc suudab tänaseks veatult kuvada enamuse Excel’i formaadis koostatud dokumente. Neile, kes kasutavad rohkelt sõltuvaid formuleeringuid, on Calc paremaks valikuks: kui näiteks Excel’is tuleb kopeeritud ridu manuaalselt arvutamiseks värskendada, siis Calc’is toimub see automaatselt.

Siiski ei ole Calc’i kasutamine eriti mugav, kui mängu tuleb makrode kasutamine. Kuigi Calc kasutab makrode loomiseks ja muutmiseks oma programmeerimiskeelt, ei ühildu see kuigivõrd Microsoft Office’i VBA’ga. Seega eeldab Office’i makrode kasutamine mõningast asjatundlikkust ja aega, et samad makrod ka Calc’is tööle panna.

LibreOffice Base

LibreOffice Base on piisavalt võimekas, et selle kasutamist kaaluda näiteks Microsoft Access’i asemel. Base’is on olemas kõik elementaarsed funktsioonid, nagu vormid, raportid, SQL ja kombineeritud relatiivsete andmebaaside tugi.

Selle abil on võimalik ühenduda väliste andmebaasidega, kaasa arvatud ka väliste Microsoft Access’i andmebaasidega. Ehkki Base ei toeta Access’is loodud vormide ja raportite importimist, on selle vormi- ja raportite loomise protsess piisavalt lihtne ja loogiline, et need Base’is uuesti luua. Ka alamvormid on toetatud, mistõttu on sul võimalik ühel vormil kasutada mitut andmetabelit.

Erinevalt Microsoft Access’ist nõuab Base kasutamine Java keskkonna olemasolu sinu arvutis. Siiski, ainult näiteks väliste andmebaasidega töötamiseks (ka Access), pole Java olemasolu sinu arvutis vajalik.

LibreOffice Impress

LibreOffice Impress jääb paratamatult teiste LibreOffice’i kontoritarkvara komponentiga võrreldes varju. Selle peamiseks põhjuseks on Microsoft Office’i PowerPoint’i tarkvara suur populaarsus ja sellest tulenevalt ka vajadus Microsoft’i slaidiesitluse dokumentidega töötamiseks. Microsoft on aga oma PowerPoint’i failid loonud erinevaid erilahendusi kasutades, millele vabavaralistel projektidel on tänu mitmetele piirangutele väga raske kõikehõlmavaid alternatiivseid lahendusi välja töötada.

LibreOffice Impress has impressive presentation creation capabilities, though PowerPoint compatibility isn’t quite 100%.

Kogu eelnev jutt pole siiski hirmutamiseks, vaid viisakaks hoiatuseks – suurema osaga PowerPoint’is loodud dokumentidega saab Impress kenasti hakkama. Erinevad mured tekivad keerulisemate (erinevad slaidivahetused jmt) dokumentide puhul.

Kui aga Impress’i kasutada slaidiesitluse loomiseks, on tegemist viisaka ja kõikide enamlevinud võimalusi pakkuva slaidiesitluse tarkvaraga. Lisaks annab Impress võimaluse slaidide eksportimiseks PDF dokumentide kujul, mis on järjest enam populaarsust koguma hakanud. Liiati ei nõua PDF dokument ühegi spetsiaalse slaidiesitluse tarkvara olemasolu.

LibreOffice Math ja Draw

LibreOffice’i kontoritarkvara komponendid Math ja Draw on mõlemad väga spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud tarkvarad. Math annab võimaluse erinevate valemite ja vajalike sümbolite koostamiseks/loomiseks ning Draw on mõeldud diagrammide ning jooniste loomiseks. Mõlemad tarkvarakomponendid sisaldavad vastavalt oma erilahendusi ning abi saavad nendest ka erialased kasutajad, tavakasutajatest rääkimata.

Kasutajakeskkond ja kasutatavus

Nagu juba eespool sai mainitud, on LibreOffice 4 ja Microsoft Office (täpsemalt 2007 versioon) suhteliselt sarnased. Seega ei tohiks varem vanemaid Microsoft Office’i versioone kasutanud inimesed ennast kuidagi ebamugavalt tundma. Lisaks annab LibreOffice võimaluse kõikide tööriistaribade ja seal olevate ikoonide enda vajadustele vastavalt seadistamise võimalused, seega on igaühel võimalik tarkvara enda töö jaoks efektiivsemaks seadistada.

Järeldus: soovitame proovida

Kui Microsoft’i värske suund paistab olevat oma kontoritarkvara kohandamine puutetundlike ekraanidega kaasaskantavatele seadmetele, siis LibreOffice jätkab kasutajakeskkonna ja võimaluste väljatöötamisel traditsiooniliste arvutite kasutajte silmas pidamist. Ehkki LibreOffice’i puhul ei pruugi olla tegemist veatu ja ideaalse tarkvaraga, ei ole seda tegelikult ju üksi kontoritarkvara. Küll aga julgeme tavakasutajale soovitada LibreOffice’i katsetamist, mis kõigi eelduste kohaselt peaks sujuma vähimategi probleemideta.

Hoolikamat läbimõtlemist vajab aga kindlasti ettevõtete ja organisatsioonide üleminek LibreOffice’i kontoritarkvarale – mitmed nõuded ning vajadus koostööks erinevate teiste organisatsioonis leiduvate tarkvaradega, kasutajate ja IT-meeskonna koolitamine nõuab korraliku migratsiooniprojekti koostamist.

LibreOffice on tasuta vaba tarkvara, mis on oma arenguga tänaseks päevaks täiesti arvestatavale tasemele jõudnud. Seega soovitame julgelt proovida!

Jaga:

Comments are closed.